Ülevaade – Portugali veiniregioonid

Portugal ei ole ammu enam vaid portvein, ega ka Vinho Verde. Väikese riigi (2x suurem kui Eesti) kohta on riigil veinimaailmas palju pakkuda. Terve riigi ulatuses tehakse veini ja üldiselt väga head veini.

Veiniekspressi fookuses on seni olnud Vinho Verde (Plainas, Tongobriga), Douro (portvein), Dao (Cabriz), Bairrada (Sao Joao) ja Alentejo (Casa Relvas, Pousio), nüüd on valikus mõned Lisboa ja Beira veinid.

Lühitutvustus Portugali veinipiirkondade kohta (alustades kõige põhjapoolsemast, liikudes lõunasse):

• Vinho Verde

Tegemist on Portugali ühe suurima veiniregiooniga. Tõlkelt tähendab Vinho Verde rohelist veini, mis viitab veini noorusele. Piirkonna veinid on kerged, tsitrulised, tihti kerge mulliga. Punased Vinho Verde veinid on olemas… kuid nendest pigem hoiduda.

• Trás-Os-Montes

Piirkond on suur ja kliima ning geograafia mitmekülgne, seega toodetakse palju erinevaid veine.

• Douro

Pika (pea 900km) Douro jõe org. Jõgi ulatub Hispaania keskossa välja (ka Hispaania poolsel jõekaldal on elav veinimaailm). Maailma esimene DOC ehk kaitstud nimetusega veiniala maailmas. Piirkond on tuntud eelkõige portveini marjade poolest aga on tuntud ka täidlaste punaste veinide tõttu.

• Tavora E Varosa

Väga väike piirkond, mis lõi Dourost lahku sest tahtis teha eelkõige vahuveine.

• Beira

Suur sisemaine piirkond, mis istub suhteliselt kõrgel alal. Uus DOC piirkond (aastast 2005) toodab puuviljaseid (valged) ja marjaseid (punased) veine.

• Dão

Piirkond on tuntud oma kõrge kvaliteedi tõttu. Daos on rohkelt mägesid ja orgusid, mõlemad ideaalsed viinamarjakasvatuseks = palju päikest, vihma ja head mulda. Piirkonna pärl on Touriga Nacionali mari, ning reeglites on kirjas, et vähemalt 20% toodangust peab tulema just sellest marjast. Seega on punansed domineerivamad. Palju kasutatakse tammevaate.

• Bairrada

Ookeanilähedus jahutab Bairrada piirkonda. Enamus (2/3) riigi vahuveinist tuleb Bairradast (Poco do Lobo, Sao Joao). Bairrada põhiline mari on Baga, millest tehakse ka suurepärast vahuveini.

• Lisboa

Pealinnapiirkond toodab rohkem veini, kui ükskõik mis teine Portugali piirkond, kuid kvaliteet ei ole alati kindel. Veinid on värskemad (ookeani kõrval) ja lihtsamad, kui näiteks Douros või Alentejos, kuid võib leida väga hea hinnaga suurepäraseid veine.

• Tejo

Nagu Douro on ka Tejo piirkond ümber ühe jõe (nimega Tejo) tekkinud ning ulatab pikalt Hispaaniasse. Piirkonna kliima ja muld suurendavad palju saaki, mis aga ei ole alati kvaliteedile hea.

• Alentejo

See väga kuum ala on tuntud oma kõrge kvaliteedi osas. Populaarsemad on punased (sügavad, täidlased, tanniinised), kuid ka valged (troopilised) väärivad tähelepanu. Alentejo piirkonnast tuleb ka suurem osa maailma pudeli korkidest.

• Setubal

Üks mitmest Portugali regioonist, mis on tuntud eelkõige kangestaud veinide poolest. Selle veini nimetus on Moscatel de Setubal ning võrreldes portveiniga on ta puuviljasem.

• Algarve

Portugali lõunaranniku ääres asub Algarve, mis on rohkem tuntud kui ranna ja suvepuhkse piirkonnana. Algarve 3000 tundi päikest aastas tähendab, et parimad on punased veinid, mis on pigem madalama happega ja kerged.

• Assoorid

Saarestiku veinid on oluliselt vähem tuntud, kui Madeira veinid. Saarte vulkaaniline muld toodab mineraalseid veine, eriti valgeid. Istandused istuvad kõik suurte kivimüüride taga, et olla kaitstud ookeani tuulte eest.

• Madeira

Saar asub poolel teel Ladina Ameerikasse ning rikastus just kangestatud veinide tegemisest ja müügist. Saar pakub ideaalseid looduslike võimalusi kangestatud veini vanandamiseks. Madeira kangestatud veinid on kuivatatud puuviljade maitsega ning säilivad erakorraliselt hästi. Valged veinid on samuti huvitavad, pakkudes kõrgendatud mineraalsust.